tundmatu txt *
ma olin kunagi bakter. amööb keset ookeani siiis ma arenesin kalaks ja veest välja ma roomasin, mürgise õhuga kohanesin ja kahepaikseks kasvasin, kuni lõpuks ahvist inimeseks kahel jalal astusin, siin me tapsime loomi ja olime korilased arendasime keeli ja tegime end dominantseks, paljunesime kui prussakad, anastades planeeti KUNI KA EMAKENE LOODUS ORJAKS ÄRA VEETI amööbide lapselapsed tapsid kõik tapsid kõik kes jäid neil jalgu ja looduselt võtsid kõik mis ta oli meile andnud , apokalüpsis oli aland ja levimas igale poole ja need tuhanded aastad sünnitasid tsivilisatsioone, kivikirvest said tehased, odast tehti makrofirmasid kuni kliente g miljardit kes kõik ümbrist pillasid ja sis oligi juba liiga hilja sest MEID HUKATUSSE VIISID MEIE ENDA MÕTTEVILJAD...